EESTI STRINGIPARTEI PÕHIKIRI

Vastu võtmata, võetakse kui Kalev stringidega koju jõuab

1. STRINGIPARTEI TEGEVUSE ALUSED

1.1. Eesti Stringipartei (lühend: SP) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, kes tegutseb oma programmi elluviimise nimel, taotledes selleks poliitilist võimu Eesti seaduste kohaselt.

1.2. Stringipartei viib oma eesmärke ellu parlamentaarsel teel, seades oma kandidaate üles üleriigiliste ja kohalike esindusorganite valimistel, korraldades valimiskampaaniaid ning osaledes riigi- ja ühiskonnaelu küsimuste arutamisel ja otsustamisel.

1.3. Stringipartei poliitikat kujundavad ning viivad ellu partei kongress ja volikogu, partei president ja juhatus, partei piirkonna konverents ja juhatus ning partei osakonna üldkoosolek ja juhatus.

1.4. Stringipartei teeb koostööd demokraatlike organisatsioonidega kodu- ja välismaal. Stringipartei võib olla rahvusvaheliste organisatsioonide ja liikumiste liige.

1.5. Stringipartei tegutseb oma põhikirja ja programmi alusel ning järgib Eesti seadusi.

1.6. Stringipartei on juriidiline isik, kellel on oma lipp, embleem ja märk ning muu sümboolika.

1.7. Stringiparteil on pangaarve, pitsat ja muud asjaajamisrekvisiidid.

1.8. Stringipartei nimel võivad dokumentidele alla kirjutada partei president, asepresident, peasekretär, kokk  ja tegevsekretär juhatuse kehtestatud korra kohaselt.

1.9. Stringipartei vara moodustavad partei liikme- ja sisseastumismaksud; annetused ja toetused; pärandid; riigieelarvelised eraldised; tulu partei rahaliste vahendite hoiustamisest ning laekumised majandustegevusest.

2. STRINGIPARTEI LIIKMED

2.1. Liikmeks vastuvõtmise kord

2.1.1. Stringipartei liikmeks võib saada vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik, kes järgib partei põhikirja ja tunnustab partei programmilisi seisukohti.

2.1.2. Isiku võtab Stringipartei liikmeks piirkonna juhatus isiku kirjaliku avalduse alusel partei osakonna juhatuse ettepanekul. Avaldusel peab olema Stringipartei liikme soovitus, kes on parteis arvel olnud vähemalt aasta.

2.1.3. Osakonna juhatus vaatab avalduse läbi selle saamisest alates kahe nädala jooksul ning edastab avalduse koos osakonna juhatuse seisukohaga kahe nädala jooksul piirkonna juhatusele.

2.1.4. Piirkonna juhatus otsustab liikmeks võtmise avalduse saamisest alates ühe kuu jooksul ning edastab avalduse kahe nädala jooksul partei juhatusele.

2.1.5. Juhatus teeb liikmelisuse registreerimise ühe kuu jooksul. Otsus tehakse avaldajale kirjalikult teatavaks partei juhatuses registreerimisest alates kahe nädala jooksul.

2.1.6. Kui partei juhatus teeb liikmelisuse registreerimisest keeldumise otsuse, saadetakse taotleja avaldus uueks läbivaatamiseks piirkonna juhatusele.

2.1.7. Liikmeks vastuvõtmisel tekkivad vaidlused lahendatakse partei juhatuses, aukohtus ja kongressil. Kongressi otsus on lõplik.

2.1.8. Stringipartei liikmele antakse fotoga liikmekaart.

2.2. Liikmete arvestus

2.2.1. Liikmete arvestust peetakse partei osakonnas, piirkonna juhatuses ja partei büroos partei juhatuse kehtestatud korras.

2.2.2. Partei liige on arvel ühes osakonnas.

2.3. Stringipartei liikmel on õigus:

2.3.1. valida partei juhtorganeid ja esindusi ning olla neisse valitud;

2.3.2. Stringipartei-välistesse valitavatesse institutsioonidesse ja ametikohtadele kandideerimiseks taotleda partei toetust;

2.3.3. partei juhatuse kehtestatud korras osaleda partei valitavate institutsioonide koosolekutel;

2.3.4. pöörduda oma õiguste kaitseks partei institutsioonide poole;

2.3.5. osaleda partei korraldatavatel koosolekutel ja muudel üritustel ning koolitusel;

2.3.6. kuuluda partei kogudesse;

2.3.7. saada informatsiooni partei tööst;

2.3.8. osaleda sellistes mitteparteilistes ühendustes, kelle eesmärgid ei ole vastuolus partei põhikirjaga ega partei programmiliste seisukohtadega;

2.3.9. partei juhatuse kehtestatud korra kohaselt kasutada partei sümboolikat;

2.3.10. taotleda parteilt toetust;

2.3.11. kasutada partei ruume ja vara vastavalt põhikirjale ja kodukorrale;

2.3.12. avaldada arvamust ja algatust partei kõigis asjades;

2.3.13. võtta osa tema isikuga seotud asjade arutamisest;

2.3.14. astuda parteist välja.

2.4. Stringipartei liige kohustub:

2.4.1. täitma partei põhikirja;

2.4.2. järgima partei programmilisi seisukohti ning partei nimel tehtud otsuseid;

2.4.3. hoiduma partei mainet kahjustavatest tegudest ja avaldustest ning austama poliitilise kultuuri üldtunnustatud põhimõtteid;

2.4.4. tasuma liikmemaksu;

2.4.5. toetama partei valimiskampaaniat;

2.4.6. partei toetusel aktiivselt tegutsema, kui ta on valitud riigi või omavalitsuse institutsiooni;

2.4.7. heaperemehelikult suhtuma partei varasse;

2.4.8. teatama elukoha ja muude oluliste andmete muutumisest osakonnale, kus ta on arvel.

2.5. Stringipartei liikme õiguste ja kohustuste peatumine ning parteist väljaastumise ja väljaarvamise kord

2.5.1. Partei liikme õiguste ja kohustuste peatumine

2.5.1.1. Stringipartei liikme õigused ja kohustused peatuvad seadusega ettenähtud juhtudel.

2.5.2. Stringiparteist väljaastumise kord

2.5.2.1. Stringiparteist väljaastumise alus on partei osakonna juhatusele esitatud kirjalik avaldus.

2.5.2.2. Väljaastumine registreeritakse partei osakonna juhatuses, piirkonna juhatuses ja partei juhatuses.

2.5.2.3. Parteist väljaastunud isikule sisseastumismaksu ega liikmemakse ei tagastata.

2.5.3. Stringiparteist väljaarvamise kord

2.5.3.1. Partei liikme võib parteist välja arvata, kui:

2.5.3.1.1. partei liige rikub jämedalt partei põhikirja nõudeid;

2.5.3.1.2. partei liikme kriminaalasjas on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus;

2.5.3.1.3. ilmnevad muud olulised põhjused.

2.5.3.2. Partei liikme väljaarvamise alus on partei osakonna juhatuse esildis, mis tehakse piirkonna juhatusele. Esildises tuleb väljaarvamist põhjendada.

2.5.3.3. Väljaarvamise otsustab partei piirkonna juhatus.

2.5.3.4. Väljaarvamise kinnitab partei juhatus.

2.5.3.5. Parteist väljaarvamise otsus jõustub, kui partei juhatus on selle kinnitanud.

2.5.3.6. Otsus tehakse kirjalikult teatavaks selle kinnitamisest alates kahe nädala jooksul.

2.5.3.7. Parteist väljaarvatud isikule sisseastumismaksu ega liikmemakse ei tagastata.

2.5.3.8. Parteist väljaarvamise otsuse võib vaidlustada partei aukohtus ja kongressil. Kongressi otsus on lõplik.

2.6. Stringipartei auliige

2.6.1. Partei auliikmeks võib saada isik, kes on pikka aega kuulunud Stringiparteia või kellel on erilisi teeneid partei ees või kes on aktiivselt osalenud Eesti riigi taastamisel ja riikluse arendamisel.

3. STRINGIPARTEI STRUKTUUR JA STRINGIPARTEI JUHTIMINE

3.1. Stringipartei struktuuriüksused on osakond ja piirkond, volikogu, kongress ning partei juhatus, partei büroo ja kogud.

4. STRINGIPARTEI OSAKOND

4.1. Osakonna staatus

4.1.1. Stringipartei põhiüksus on omavalitsuses või linnaosas või asumis moodustatud osakonnad.

4.1.2. Osakonna võivad moodustada vähemalt kümme partei liiget.

4.1.3. Osakond juhindub oma tegevuses partei põhikirjast ja programmist ning otsustest, mis tehakse kongressil, volikogus, partei juhatuses, piirkonna konverentsil ja piirkonna juhatuses.

4.1.4. Osakonnal on eelarve ja arveldusarve ning vara käsutamise ja kasutamise õigus, mida teostab osakonna juhatus.

4.2. Osakonna moodustamine

4.2.1. Osakond moodustatakse asutamiskoosolekul ning registreeritakse piirkonna juhatuses ja partei juhatuses asutajate avalduse alusel.

4.2.2. Osakonna võib moodustada ka välisriigis, kui see on kooskõlas asukohariigi seadustega.

4.2.3. Osakonna vähemalt viis liiget võivad moodustada allosakonna.

4.2.4. Allosakond moodustatakse asutamiskoosolekul ning registreeritakse osakonna juhatuses.

4.3. Osakonna kõrgeim organ

4.3.1. Osakonna kõrgeim organ on üldkoosolek, mille kutsub kokku osakonna juhatus vähemalt üks kord aastas partei juhatuse kehtestatud korras

4.3.2. Osakonna erakorralise üldkoosoleku kutsub osakonna juhatus kokku vähemalt ühe kolmandiku osakonna liikmete ettepanekul.

4.4. Osakonna üldkoosoleku pädevuses on:

4.4.1. kuulata ära osakonna esimehe aruanne osakonna juhatuse tegevusest üldkoosolekutevahelisel ajal;

4.4.2. anda hinnang osakonna juhatuse tegevusele;

4.4.3. kuulata ära ja kinnitada revisjonikomisjoni aruanne;

4.4.4. valida üheks aastaks osakonna president ja vähemalt kolmeliikmeline juhatus ja kolmeliikmeline revisjonikomisjon;

4.4.5. osakonna esimehe ettepanekul kinnitada osakonna juhatuse liikmete hulgast osakonna asepresident või aseesimehed;

4.4.6. kinnitada osakonna tegevuskava;

4.4.7. otsustada osakonna tegevuse lõpetamine;

4.4.8. otsustada teisi osakonda puudutavaid küsimusi.

4.4.9. Üldkoosoleku käik ja otsused protokollitakse.

4.5. Osakonna president täidab järgmisi ülesandeid:

4.5.1. korraldab osakonna juhatuse tööd;

4.5.2. esindab osakonda ja esineb tema nimel;

4.5.3. annab aru osakonna juhatusele ja üldkoosolekule ning piirkonna juhatusele;

4.5.4. vastutab osakonna käsutuses olevate rahaliste vahendite ja vara eest;

4.5.5. osakonna uue esimehe valimise korral annab osakonna käsutuses olevad rahalised vahendid ja muu vara ning dokumendid üle osakonna uuele esimehele partei juhatuse kehtestatud korras;

4.5.6. annab osakonna liikmetele ülesandeid.

4.6. Osakonna juhatus

4.6.1. Osakonna juhatusse kuuluvad osakonna president ja juhatuse liikmed.

4.6.2. Juhatus registreeritakse partei piirkonna juhatuses.

4.6.3. Juhatus lähtub oma tegevuses partei põhikirjast ja programmist ning kongressi, volikogu; partei juhatuse ja piirkonna juhatuse otsustest.

4.6.4. Osakonna juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

4.6.4.1. teeb ettepaneku liikmeks vastuvõtmise ja liikme parteist väljaarvamise kohta piirkonna juhatusele ning registreerib liikme parteist väljaastumise;

4.6.4.2. osaleb partei poliitikaga seotud asjade arutamisel ja otsuste kujundamisel;

4.6.4.3. teeb koostööd partei teiste struktuuriüksustega ja esindusorganitega;

4.6.4.4. kinnitab osakonna eelarve ja raha kasutamise aruande;

4.6.4.5. kinnitab osakonna üldkoosoleku toimumise aja ja üldkoosoleku päevakorra eelnõu;

4.6.4.6. koostab kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks Stringipartei valimisnimekirja;

4.6.4.7. kinnitab kohaliku omavalitsuse Stringipartei fraktsiooni kodukorra. Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu linnade kohaliku omavalitsuse Stringipartei fraktsiooni kodukorra kinnitab partei juhatus;

4.6.4.8. otsustab muid olulisi asju.

4.6.5. Juhatuse otsused protokollitakse.

4.6.6. Kui osakonna juhatuse liige ei saa juhatuse töös pikemat aega osaleda, teatab ta sellest kirjalikult osakonna esimehele ning seejärel võib ta vajadusel arvata juhatuse otsusega juhatusest välja.

4.6.7. Osakonna juhatuse koosseisu täiendatakse üldkoosolekute vahelisel ajal osakonna üldkoosolekul juhatuse valimisel enim hääli saanud liikmega.

5. STRINGIPARTEI PIIRKOND

5.1. Piirkonna staatus

5.1.1. Partei organisatsiooni üksus maakonnas on piirkond.

5.1.2. Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu linnade piirkondade struktuuri ja loetelu kehtestab partei juhatus.

5.1.3. Piirkond moodustatakse piirkonna konverentsil ning registreeritakse partei juhatuses.

5.1.4. Piirkonnal on eelarve ja arveldusarve ning vara käsutamise ja kasutamise õigus, mida teostab piirkonna juhatus.

5.2. Piirkonna kõrgeim organ

5.2.1. Piirkonna kõrgeim organ on konverents, mille kutsub piirkonna juhatus, partei juhatuse kehtestatud korras kokku vähemalt üks kord aastas.

5.2.2. Piirkonna erakorralise konverentsi kutsub kokku piirkonna juhatus vähemalt ühe kolmandiku piirkonna liikmete ja piirkonna vähemalt kolme osakonna ettepanekul.

5.3. Piirkonna konverentsi pädevuses on:

5.3.1. kuulata ära piirkonna juhi aruanne piirkonna juhatuse tegevusest konverentsidevahelisel ajal;

5.3.2. anda hinnangu piirkonna juhatuse tegevusele;

5.3.3. kuulata ära ja kinnitada revisjonikomisjoni aruanne;

5.3.4. valida üheks aastaks piirkonna president ning vähemalt seitsmeliikmeline piirkonna juhatus ja revisjonikomisjon;

5.3.5. kinnitada piirkonna juhatuse liikmete hulgast piirkonna asepresident või aseesimehed piirkonna juhi ettepanekul;

5.3.6. kinnitada piirkonna tegevuskava;

5.3.7. kooskõlastada Riigikogu valimiseks valimisringkonna piirkonna Stringipartei kandidaatide valimisnimekiri;

5.3.8. otsustada piirkonna tegevuse lõpetamine;

5.3.9. otsustada teisi piirkonda puudutavaid küsimusi.

5.3.10. Piirkonna konverentsi käik ja otsused protokollitakse.

5.4. Piirkonna president täidab järgmisi ülesandeid:

5.4.1. juhib piirkonna juhatuse tööd;

5.4.2. esindab piirkonda ja esineb tema nimel;

5.4.3. annab aru piirkonna konverentsile;

5.4.4. vastutab piirkonna käsutuses olevate rahaliste vahendite ja vara eest;

5.4.5. piirkonna uue esimehe valimise korral annab piirkonna käsutuses olevad rahalised vahendid ja muu vara ning dokumendid üle piirkonna uuele esimehele partei juhatuse kehtestatud korras;

5.4.6. annab piirkonna juhatuse liikmetele ülesandeid.

5.5. Piirkonna juhatus

5.5.1. Piirkonna juhatusse kuuluvad piirkonna president ja juhatuse liikmed.

5.5.2. Juhatus registreeritakse partei juhatuses.

5.5.3. Juhatus lähtub oma tegevuses partei põhikirjast ja programmist ning kongressi, volikogu ja juhatuse otsustest.

5.5.4. Piirkonna juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

5.5.4.1. korraldab piirkonna tegevust konverentsidevahelisel ajal;

5.5.4.2. annab ülesandeid piirkonna osakondadele;

5.5.4.3. korraldab piirkonna osakonna tegevuse lõpetamise partei juhatuse otsuse alusel;

5.5.4.4. otsustab liikme vastuvõtmise ja väljaarvamise ning registreerib liikme väljaastumise;

5.5.4.5. osaleb partei poliitikaga seotud küsimuste arutamisel ja otsuste kujundamisel;

5.5.4.6. teeb koostööd partei teiste struktuuriüksustega ja esindusorganitega;

5.5.4.7. kinnitab piirkonna eelarve ja raha kasutamise aruande;

5.5.4.8. otsustab piirkonna koostöö ja valimisliitude sõlmimise teiste erakondadega kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel;

5.5.4.9. kinnitab piirkonna konverentsi toimumise aja ja konverentsi päevakorra eelnõu;

5.5.4.10. koostab Riigikogu valimiseks valimisringkonna piirkonna Stringipartei kandidaatide valimisnimekirja;

5.5.4.11. registreerib kohaliku omavalitsuse volikogude valimiseks partei osakonnas koostatud Stringipartei valimisnimekirja;

5.5.4.12. otsustab muid piirkonna olulisi küsimusi.

5.5.5. Piirkonna juhatuse otsused protokollitakse.

6. STRINGIPARTEI VOLIKOGU

6.1. Volikogu staatus

6.1.1. Volikogu on Stringipartei esindusorgan, kes töötab välja partei poliitikat kongressidevahelisel ajal.

6.1.2. Volikogu juhindub oma tegevuses partei põhikirjast ja programmist ning volikogu istungil kinnitatud töökorrast.

6.1.3. Volikogu teeb koostööd riigiorganitega ning omavalitsusüksustega või nende liitudega ning teiste institutsioonidega.

6.1.4. Volikogu esindab ja tema tööd juhib president ja esimehe äraolekul tema poolt määratud asepresident.

6.2. Stringipartei volikogusse kuuluvad:

6.2.1. partei piirkondade esimehed;

6.2.2. partei piirkonna konverentsil valitud volinikud, üks iga 100 piirkonna liikme kohta;

6.2.3. partei juhatuse liikmed;

6.2.4. Riigikogu Stringipartei fraktsiooni liikmed;

6.2.5. partei kogu valitud üks volinik, kui partei kogusse kuulub vähemalt viiskümmend partei liiget.

6.3. Volikogu istungite kokkukutsumine ja volikogu otsustusvõime

6.3.1. Volikogu president või partei juhatus kutsub volikogu kokku vähemalt neli korda aastas.

6.3.2. Erakorraline volikogu tuleb partei presidendi või volikogu ühe kolmandiku liikmete taotlusel kokku kahekümne päeva jooksul alates päevast, kui partei juhatus on taotluse kätte saanud.

6.3.3. Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungil osaleb üle poole tema liikmetest.

6.3.4. Volikogu teeb otsuseid poolthäälteenamusega.

6.3.5. Volikogu istungi käik ja otsused protokollitakse.

6.3.6. Volikogu töökord kinnitatakse, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku istungil osalevatest Volikogu liikmetest.

6.4. Volikogu täidab järgmisi ülesandeid:

6.4.1. valib salajasel hääletusel kaheks aastaks volikogu esimehe ja kaks asepresidentt;

6.4.2. kinnitab volikogu töökorra;

6.4.3. otsustab volikogu komisjonide moodustamise ja nende tegevuse lõpetamise;

6.4.4. kinnitab partei majandusaasta aruande, kui on ära kuulanud revisjonikomisjoni arvamuse;

6.4.5. kinnitab partei osalemise valitsuskoalitsioonis;

6.4.6. kuulab ära partei presidendi ettekande partei juhatuse tegevusest;

6.4.7. kuulab ära Riigikogu Eesti Stringipartei fraktsiooni esimehe ettekande fraktsiooni tegevusest;

6.4.8. kuulab ära partei ministri aruande;

6.4.9. kinnitab partei nimel sõlmitud poliitilised lepped;

6.4.10. valib partei Vabariigi Presidendi kandidaadi;

6.4.11. kinnitab partei juhatuse ettepanekul Riigikogu Stringipartei kandidaatide üleriigilise nimekirja;

6.4.12. kinnitab aukohtu põhimääruse;

6.4.13. kinnitab aukohtu koosseisu aukohtu esimehe ettepanekul;

6.4.14. otsustab liikmemaksuga seotud küsimusi;

6.4.15. kinnitab Stringipartei kongressi toimumise aja ja kongressi päevakorra eelnõu;

6.4.16. kutsub kokku erakorralise kongressi põhikirja punkti 7.1.5. kohaselt.

6.5. Volikogu juhatus

6.5.1. Volikogu juhatuse moodustavad volikogu president ja aseesimehed, volikogu alatiste komisjonide esimehed ja Riigikogu Stringipartei fraktsiooni president.

6.5.2. Volikogu juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis.

6.5.3. Volikogu juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.

6.5.4. Volikogu juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

6.5.4.1.kinnitab komisjonide liikmeskonna muudatused;

6.5.4.2. kinnitab volikogu kvartali tööplaani, lähtudes alatiste komisjonide tööplaanidest;

6.5.4.3. koostab volikogu aasta tegevuskava, lähtudes alaliste komisjonide tegevuskavadest.

6.5.4.4. esitab volikogu istungile päevakorra, mis on kooskõlastatud partei juhatusega

6.5.4.5. otsustab muid asju, mis ei ole vastuolus Stringipartei põhikirjaga ja volikogu töökorraga.

6.5.5. Volikogu juhatuse otsused protokollitakse.

6.5.6. Volikogu asjaajamise ning tehnilise teenindamise tagab partei büroo.

6.6. Volikogu president täidab järgmisi ülesandeid:

6.6.1. juhib ja korraldab volikogu tööd;

6.6.2. koordineerib volikogu komisjonide tööd;

6.6.3. juhatab volikogu istungeid ja volikogu juhatuse koosolekuid;

6.6.4. kirjutab alla volikogus vastu võetud otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;

6.6.5. korraldab ja kontrollib volikogu otsuste täitmist;

6.6.6. täidab talle pandud muid ülesandeid.

6.6.7. President annab aru Volikogule.

6.6.8. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires.

7. STRINGIPARTEI KONGRESS

7.1. Stringipartei kõrgeim organ

7.1.1. Stringipartei kõrgeim organ on kongress, mille kutsub kokku partei juhatus vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

7.1.2. Kongressi kokkukutsumise korra ja esindusnormi kehtestab partei juhatus.

7.1.3. Kongressi päevakorra eelnõu kinnitab partei volikogu.

7.1.4. Erakorraline kongress kutsutakse kokku vähemalt viie piirkonna juhatuse või partei volikogu otsuse alusel või vähemalt ühe kolmandiku partei liikmete taotlusel kolmekümne päeva jooksul pärast seda, kui partei juhatus on taotluse kätte saanud.

7.1.5. Kongressi käik ja vastuvõetud otsused protokollitakse.

7.2. Kongressi otsustusvõime

7.2.1. Kongress on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole kongressi saadikutest.

7.2.2. Kvoorumi puudumise korral on kokkutulnud saadikutel õigus määrata kongressi toimumise uus tähtpäev ja kongress kutsutakse uuesti kokku kõige varem kümne päeva pärast, kus jätkatakse sama päevakorraga ning kongress teeb otsused kvoorumist olenemata.

7.3. Kongressil hääletamine

7.3.1. Kongressil tehakse otsused poolthäälteenamusega.

7.3.2. Stringipartei põhikirja muutmise otsus tehakse osalejate kahekolmandikulise häälteenamusega.

7.3.3. Hääli delegeerida ei ole lubatud.

7.3.4. Isikuvalimisel osutub valituks enim hääli saanud kandidaat.

7.3.5. Valimistel võrdse häälte arvu saanud kandidaatidest osutub valituks erakonda kauem kuulunud kandidaat.

7.4. Kongressil valimine

7.4.1. Partei presidendi valimisel on kongressi saadikul üks hääl.

7.4.2. Stringipartei juhatuse valimisel on kongressi saadikul kaheksa häält.

7.4.3. Aukohtu esimehe valimisel on kongressi saadikul üks hääl.

7.4.4. Revisjonikomisjoni valimisel on kongressi saadikul neli häält.

7.5. Stringipartei kongressi pädevuses on:

7.5.1. kinnitada programmilised seisukohad ning vajaduse korral muuta põhikirja;

7.5.2. kuulata ära juhatuse aruanne kongressidevahelisel ajal tehtud tööst ja anda hinnang juhatuse tööle;

7.5.3. kuulata ära volikogu esimehe ettekanne kongressidevahelisel ajal tehtud tööst;

7.5.4. kuulata ära revisjonikomisjoni aruanne ja kinnitada see;

7.5.5. salajasel hääletusel valida partei president;

7.5.6. salajasel hääletusel valida partei juhatuse neliteist liiget;

7.5.7. partei presidendi ettepanekul kinnitada juhatuse liikmete hulgast partei kaks asepresidentt;

7.5.8. salajasel hääletusel valida seitsmeliikmeline revisjonikomisjon;

7.5.9. salajasel hääletusel valida aukohtu president;

7.5.10. volikogu ettepanekul otsustada auliikme staatuse andmine;

7.5.11. kinnitada Stringipartei liikmeks astumise rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

7.5.12. kinnitada Stringipartei ühinemine teise parteiga;

7.5.13. otsustada partei tegevuse lõpetamine.

8. STRINGIPARTEI PRESIDENT

8.1. Partei president juhib ja esindab erakonda, esineb tema nimel, juhib juhatuse tööd, ning annab aru partei kongressile.

8.2. Esimehe ajutisel äraolekul täidab esimehe ülesandeid tema poolt määratud asepresident.

9. STRINGIPARTEI JUHATUS

9.1. Stringipartei juhatuse staatus

9.1.1. Partei tegevust juhib partei juhatus.

9.1.2. Partei juhatusse kuuluvad:

9.1.2.1. kongressil valitud president;

9.1.2.2. neliteist kongressil valitud juhatuse liiget;

9.1.2.3. partei volikogu president;

9.1.2.4. Riigikogu Stringipartei fraktsiooni president;

9.1.2.5. partei noortekogu president.

9.1.3. Partei juhatuse asukoht on Tallinn.

9.2. Juhatuse koosoleku kokkukutsumine ja koosoleku otsustusvõime

9.2.1. Partei juhatuse korralise koosoleku kutsub vähemalt kord kuus kokku peasekretär partei presidendi ettepanekul.

9.2.2. Juhatuse erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda partei president või vähemalt viis partei juhatuse liiget.

9.2.3. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.

9.3. Juhatuse koosolekul otsustamine

9.3.1. Juhatus teeb otsuseid konsensuse või lihthäälteenamuse alusel.

9.3.2. Otsuse võib teha koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult või e-postiga kõik juhatuse liikmed.

9.3.3. Koosolekuid juhatab president või tema volitatud asepresident.

9.3.4. Juhatuse otsused protokollitakse.

9.4. Juhatuse liikme tagasiastumine ja uue liikme juurdekutsumine

9.4.1. Kui juhatuse liige ei saa juhatuse tööst pikemat aega osa võtta, teatab ta sellest kirjalikult partei presidendile ning seejärel võidakse vajadusel ta juhatuse otsusega arvata juhatusest välja.

9.4.2. Kongressidevahelisel ajal täiendatakse juhatuse koosseisu, kutsudes sinna partei juhatuse valimisel enim hääli saanud partei liikme.

9.5. Juhatuse koosseisu muutumine teise partei ja Stringipartei ühinemise korral

9.5.1. Kui teine erakond ühineb Stringiparteiga, on Stringipartei juhatusel õigus ühinemislepingu alusel arvata ühineva partei esindaja kuni Stringipartei järgmise kongressini oma koosseisu.

9.6. Juhatuse ja juhatuse liikme aruandekohustus

9.6.1. Partei juhatus annab oma tegevusest aru partei kongressile.

9.7. Partei juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

9.7.1. juhib partei tegevust, lähtudes partei programmist, ning kongressil ja Volikogus kinnitatud tegevussuundadest;

9.7.2. kutsub kokku kongressi;

9.7.3. kinnitab esimehe ettepanekul ametisse peasekretäri;

9.7.4. kinnitab partei büroo struktuuri ja koosseisu;

9.7.5. otsustab palgaliste töötajatega töölepingute sõlmimise ja lõpetamise;

9.7.6. registreerib partei piirkonna juhatused;

9.7.7. registreerib partei osakonnad;

9.7.8. registreerib partei kogud;

9.7.9. kinnitab partei kogu põhimääruse;

9.7.10. kinnitab Riigikogu Stringipartei fraktsiooni tööplaani ning korrapäraselt kuulab ära fraktsiooni esimehe aruande fraktsiooni tegevusest ja tööplaani täitmisest;

9.7.11. kinnitab Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu linnade kohalike omavalitsuste Stringipartei fraktsiooni kodukorra;

9.7.12. registreerib liikmete vastuvõtmise ja liikmelisuse peatamise;

9.7.13. kinnitab parteist väljaarvamise;

9.7.14. otsustab partei esindamisega seotud asju ja annab esindamisvolitused;

9.7.15. korraldab partei rahastamist ja partei majandustegevust;

9.7.16. kinnitab partei eelarve;

9.7.17. annab oma tegevusest aru kongressile;

9.7.18. kinnitab partei kongressi esindusnormi;

9.7.19. teeb koostööd teiste organisatsioonidega;

9.7.20. otsustab muid asju.

10. STRINGIPARTEI PEASEKRETÄR

10.1. Peasekretär allub partei juhatusele ja tegutseb ametijuhendi alusel.

10.2. Peasekretär korraldab partei tööd ja juhib partei bürood.

11. STRINGIPARTEI BÜROO

11.1. Büroo korraldab partei põhikirja, programmi ja tegevuskavade rakendamise ning partei volikogu ja partei juhatuse otsuste elluviimise.

11.2. Büroo töökorra kinnitab partei juhatus.

12. STRINGIPARTEI KOGU

12.1. Stringipartei kogu on partei iseseisev üksus, mis moodustatakse eriala, huviala või muu tunnuse järgi.

12.2. Partei kogu võivad moodustada vähemalt 20 partei liiget.

12.3. Kogu juhindub oma tegevuses partei põhikirjast ja programmist, partei kogu põhikirjast ning kongressi ja volikogu ja partei juhatuse otsustest.

12.4. Partei kogu registreerib kirjaliku taotluse alusel partei juhatus.

12.5. Taotluses nimetatakse kogu moodustamise eesmärk, ning esitatakse asutamiskoosolekul vastuvõetud põhimääruse eelnõu ja asutajate nimekiri, mis on kinnitatud nende allkirjadega.

13. STRINGIPARTEI REVISJONIKOMISJON

Komijon täidab järgmisi ülesandeid:

13.1. kontrollib partei raha ja muu vara kasutamist;

13.2. kontrollib partei liikmete arvestust;

13.3. kontrollib partei piirkondade ja osakondade finants- ja asjaajamis dokumentide vastavust raamatupidamisnõuetele ja partei juhatuse kehtestatud nõuetele;

13.4. korraldab revisjoni vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas;

13.5. esitab aruande kongressile ja kongressidevahelisel ajal kord aastas volikogule.

14. STRINGIPARTEI AUKOHUS

14.1. Aukohtu eesmärk on anda õiglane hinnang partei liikme võimalikule ebaeetilisele või poliitiliselt väärale käitumisele.

14.2. Aukohtu põhimäärusega sätestatakse tema pädevus ja tegevuse kord.

14.3. Aukohtu põhimääruse kinnitatab partei volikogu.

15. EELVALIMISED

15.1 . Stringipartei Vabariigi Presidendi kandidaadi või Riigikogu Stringipartei liikmekandidaatide või kohaliku omavalitsuse volikogu Stringipartei kandidaatide valimisnimekirjade koostamiseks võib erakond volikogu otsuse alusel korraldada avaliku või parteisisese eelvalimise.

15.2 . Avalikul eelvalimisel osalevad isikud, kellel on valimisseaduse kohaselt õigus valida. Parteisisesel eelvalimisel osalevad partei liikmed.

15.3 . Avaliku eelvalimise ja parteisisese eelvalimise aja ning valimiskorra ja valimise nõuded kinnitab volikogu.

16. RIIGIKOGU STRINGIPARTEI FRAKTSIOON

16.1. Riigikogu liikmeks valitud Stringipartei liikmed moodustavad Riigikogu Stringipartei fraktsiooni, kelle ülesanne on viia ellu partei poliitikat.

16.2. Stringipartei fraktsioon juhindub oma tegevuses partei põhikirjast ja programmist ning kongressi, partei juhatuse ja volikogu otsustest.

16.3. Stringipartei fraktsiooni tööd reguleerib partei juhatuse kinnitatud kodukord. Partei fraktsiooni liikmed on kohustatud täitma Stringipartei juhatuse otsuseid ja Stringipartei fraktsioonis sõlmitud kokkuleppeid.

16.4. Riigikogu institutsiooni või Riigikogu või tema organi nimetatavatesse ametisse, komisjoni või nõukogusse tööle asumiseks ja Stringipartei fraktsioonist lahkumiseks peab olema partei juhatuse nõusolek. Stringipartei fraktsioonist juhatuse nõusolekuta lahkunud isik arvatakse parteist välja.

16.5. Stringipartei fraktsiooni liige tasub partei arveldusarvele igas kuus Riigikogu liikme ühe kolmandiku esindustasu suuruse summa.

17. OMAVALITSUSE VOLIKOGU STRINGIPARTEI FRAKTSIOON

17.1. Kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud Stringipartei liikmed moodustavad Stringipartei fraktsiooni, kelle ülesanne on viia ellu Stringipartei poliitikat.

17.2. Kohaliku omavalitsuse volikogu Stringipartei fraktsiooni võib kuuluda ka parteitu volikogu liige.

17.3. Omavalitsuse volikogu Stringipartei fraktsioon juhindub oma tegevuses partei põhikirjast ja programmist ning kongressi, partei juhatuse ja partei piirkonna juhatuse ja partei osakonna juhatuse ning partei volikogu otsustest.

17.4. Omavalitsuse volikogu Stringipartei fraktsiooni tööd reguleerib partei osakonna või juhatuse kinnitatud kodukord.

17.5. Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu linnade omavalitsuse volikogu Stringipartei fraktsiooni kodukorra kinnitab partei juhatus.

17.6. Omavalitsuse volikogu Stringipartei fraktsiooni liige on kohustatud täitma partei juhatuse, piirkonna juhatuse ja osakonna juhatuse ning volikogu otsuseid ja omavalitsuse volikogu Stringipartei fraktsioonis sõlmitud kokkuleppeid.

18. LÕPPSÄTTED

18.1. Stringipartei tegevuse lõpetamise otsustab kongress saadikute kahekolmandikulise häälteenamusega.

18.2. Tegevuse lõpetamise otsustanud institutsioon moodustab sellest tulenevate õiguslike ja varaliste suhete korraldamiseks komisjoni.